Energiasüsteemide kaasajastamisne

Rahvusvaheline konverents ja näitus Power Systems Conference and Exposition 2009 oli korraldatud maailma vanima ja lugupeetuma rahvusvahelise inseneride assotsatsooni IEEE poolt. Selle organisatsioon üheks esimeseks asutajaks oli Thomas Alva Edison isiklikult ning organisatsioon tähistab sellel aastal oma 125 aasta juubelit. Mina olen selle organisatsiooni tudengliige.

Konverents oli mõeldud ennekõike elektriala inimestele, kes täpsemalt huvituvad ja tegelevad tuleviku elektrivõrkude temaatikaga. Põhirõhk oli suunatud üleriigilise energiasüsteemi tulevikule ja nn Arukate Võrkude loomise vajadusele, mis omakorda jagunes alateemadeks:

• taastuvenergiaallikate kasutamine,
• hajutatud elektritootmine ja ühendamine ühtsesse elektrivõrku,
• elektrijaotuse automaatika,
• energiasalvestusvõimalused,
• tarbijapoolne osalus,
• koormuse juhtimine,
• standardite, regulatsioonide ja poliitiliste otsuste küsimused.

Olles tutvunud Euroopa Komisjoni visioonidokumentides kirjeldatud energeetika arengusuundadega Euroopas, oli väga vajalik kuulda kuhu on tüürimas oma energeetikaga USA ja Kanada. Seega minu roll üritusel oli teadmiste kogumine ja teadmiste siire Eestisse. Lisaks teadmiste siirdele pean oluliseks saadud kontakte erialaselt pädevate inimestega, kes on huvitatud minu arendustööst ja nõus mind abistama informatsiooni ja võimaliku koostöö näol:



Seega üritusel osalemine andis projekti saavutamisesse panuse just uute teadmiste ja informatsiooni näol, mida saan kasutada ka oma doktoritöös. Saamaks teada mis on maailmas selles valdkonnas seni tehtud ja millised energiatehnoloogilised lahendused on kasutatavad ja millised veel mitte, on oluline külastada erialaseid üritusi võimalikult erinevates kohtades. Veebilehtedelt ja teadusartiklitest võib lugeda igasuguseid teooriaid ja lahendusi, kuid nende teostatavus ja usaldusväärsus on õigustatult kaheldavad – seetõttu on oluline just konverentsidel ja seminaridel kohal käia ning rääkida inimestega silmast silma, et saada teada mis tegelikult toimub ning mis on võimalik ja mis mitte.

Konverentsil osalemine oli võimalik tänu Tarkade Otsuste Fondile ja Euroopa Sotsiaalfondile

LEGO koltside abil strateegiliseks energeetikuks

Kümnendal märtsil kogunes Kopenhaagenisse ligikaudu kolmsada tudengit neljakümne viiest riigist üle maailma, et üheskoos kolm päeva jutti mängida. Ei, tegemist polnud üksteise tagaajamisega tuuleparkide pealinnas, tegemist polnud ka arvutimängude mängimisega, samuti ei mängitud mäkra ega kulli. Tegemist oli kolme sisuka päevaga, mille jooksul mängiti LEGO klotsidega ja vahepeal kuulati energeetika- ja keskkonnalaseid ettekandeid. Eestit olid esindamas TTÜ energiatehnika doktorant Rando Pikner ja energeetika bakalaureuseõppe tudeng ning TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse esimees Heiki Beres.

Iga energiasüsteemi eesmärk on pakkuda kasutajale energiat usaldusväärselt ja turvaliselt. Esmapilgul võib see ülesanne tunduda lihtsana, kuid reaalsuses on energiasüsteemi arendamine ja planeerimine seotut mitmete piirangutega. Nende piirangute hulka kuuluvad näiteks: tehnilised, keskkonnaalased, majanduslikud, regulatiivsed ja poliitilised piirangud. Tavainimese silma eest on need piirangud tihipeale varjunud inseneride raportitesse, eelarveridadesse ja seadusandlikesse dokumentidesse.

Stradegy Game ehk Strateegiamäng on loodud seda olukorda parandama ja demüstifitseerima energeetikaalaseid planeeringuid, tõlkides keerulised sõnad ja numbrid visuaalseks esitluseks LEGO klotside näol. Igal LEGO klotsil on oma suurus/mõõtmed ja värv mis vastavad planeerimise põhiaspektidele – ressursile, tootlikkusele ja CO₂ emissioonile. Mängu autoriteks on organisatsiooni Energy Crossroads Denmark liikmed.


TTÜ energeetikadoktorant Rando Pikner koos meeskonnakaaslastega (Autor R. Pikner)

Kolmsada tudengit jaotati ligikaudu kümneliikmelistesse gruppidesse milledele määrati omakorda kindel strateegilise energiamajanduse planeerimise regioon: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Euroopa. Nii oli lõpuks igat regiooni esindamas kaheksa gruppi. Strateegiamäng oli jagatud kahe päeva peale.

Esimesel päeval keskendusid grupid tehnilistele ja majanduslikele kitsendustele ja võimalustele. Esmalt pidid tudengid LEGO klotside abil ehitama vastavalt määratud regioonile ideaalse energiasüsteemi aastas 2030. Päeva jooksul aga tuli mängu reaalsus – selgusid mitmed tehnilised ja majanduslikud kitsendused. Nii pidime oma ideaalstsenaariumit ümber kohandama ning kitsendustega arvestades looma oma ideaalversioonile võimalikult ligilähedase energiasüsteemi visiooni aastaks 2030. Reaalsuses kujundavad energiasüsteemi poliitilised otsused. Ka selle mängu puhul oli võimalik valida, milliseid poliitikaid me viime ellu ja milliseid mitte. Päeva lõpuks olime ehitanud valmis realistliku energiasüsteemi visiooni aastaks 2030, millelt ei puudunud ka hinnasedel.

Teisele päevale oli planeeritud eelneval päeval koostatud energiasüsteemist tulenevate poliitiliste ja sotsiaalsete mõjude kaardistamiseks ja analüüsimiseks. Selge on see, mingid kindlad huvigrupid on teatud energiaallikate kasutamise poolt nagu ka teatud huvigrupid on kindlalt mõnele teisele energiatoomise viisi vastu. Reaalselt toimub kogu planeerimine ja „maadlemine“ ju poliitilis-sotsiaalsel maastikul, mida ei saa jätta arvesse võtmata. Seega pidime mõtlema kuidas ja kellele võiks mõjuda mingi konkreetse energiapoliitika rakendamine. Sidusgrupi hulka kuuluvad, poliitikud, ettevõtjad, regulaatorid, indiviidide grupid ning oluliseks hääleks on ka noored.

Peale kahte päeva tööd, koostööd ja LEGO klotsidega mängimist oli valminud hoolikalt planeeritud, praktiliselt ja majanduslikult läbimõeldud Euroopa energeetikaplaan aastaks 2030. Kõikide gruppide poolt koostatud plaanid sisaldasid spetsiifilisi arengupoliitikaid, mida on võimalik ellu rakendada kohe lähitulevikus, kui vaid selleks poliitilist ja ühiskondlikku tahet jätkub. Seega polnud Strateegiamäng lihtsalt mäng vaid visioon ja avaldus muutuste esile kutsumiseks.

Kolmandal päeval toimus gruppide vahel kiirdebatid kõikide väljavalitud poliitikate üle. Kõikide gruppide poolt väljavalitud poliitikad pandi ühte patta ning nüüd algas debatt. Liikmed erinevatest gruppidest istusid debatilaua ümber ja hakkasin igat üksikut poliitikat heaks või halvaks kiitma. Grupiotsus pidi olema valminud peale minutilist kiirarutelu. Mina energeetikadoktorandina, kes ma kuulusin ühte Põhja-Euroopa gruppi, tundsin end debatis muidugi veidi kindlamalt kui muude erialade tudengid, kuid selle eest oli see eriti hariv ja kasulik just teiste erialade esindajatele. Debati lõpuks oli välja filtreeritud 12 olulisemat poliitilist strateegiat, millest antakse teada ka Taani riiklikule energeetikaassotsiatsioonile, poliitikutele ja ettevõtjatele.

Üllatusena ei leidnudi me eest hulgaliselt energeetikatudengeid, tegelikult olid tehnikaalade tudengid üldse kuidagi vähe esindatud. Meie positiivseks üllatuseks olid kokkutulnud tudengid esindamas kõige erinevamaid erialasid, millede nimekirja pole võimalik siin esitleda. Taaskord leidsin kinnitust oma varasemale veendumusele, et valdkondadevahelisus on kaasaja inimese kvaliteediomadus ja et uued ideed ja õiged otsused sünnivad kõige sagedamini erinevate valdkondade puutepunktis.

Energy Crossroads korraldatud Our Opportunity loengusaal (Autor R. Pikner)

Energiasääst elektriauditi ja energiahaldussüsteemiga http://energest.ee/energiahaldus/