Olgu siis kuulsamad Brian Tracy ja Jim Rohn või meie omad motivatsioonikõnelejad, kõik nemad ütlevad, et kui sa ikka midagi väga ihaldad siis seda sa ka saad. Mina võin seda kinnitada.
Kui minu viimased kauged reisid on toimunud peamiselt teadusturismi kaudu rahastatuna EL Sotsiaalfondi vahenditest, siis seekord läks veidi teisiti. Minuni jõudis info, et Taiwani Kultuuriministeerium on kutsumas kokku inimesi üle maailma, et tähistada Taiwani 100. sünnipäeva. Täitsin avalduse ja tegime sõbra kaameraga kiire multilokaalse tervitusklipi Eestist... ja muidugimõista osutusingi valituks.
Teema arendus
Nii ma lendasingi 11. augustil 2011 läbi Helsinki ja Hong Kongi Taipeisse, kus mind suunati edasi Taichongi rongi peale. Tulles rongilt maha, ootas mind mu kohalik isa Eagle, kes mind oma riisi- ja banaanipõllu vahel asuvasse kahekordsesse maja viis. Maja asub Nantou piirkonnas, mis on ainus maakond millel pole mere piiri – seal on mäed. Ma armastan mägesid! Seal elas ka tema naine Ms. Eagle ja nende tütar Ruby. Nemad olid minu perekonnaks järgnevaks kaheks nädalaks.
Ruby, Ms. Eagle ja Mr. EagleJuba enne minu saabumist oli Eagle loonud Google kalendrisse oma visiooni, kuidas see kaks nädalat mööduda võiks. Ning peale omapoolse visiooni lisamist oli plaan muutunud täielikuks. Programm oli tihe. Eagle teadis, et mulle meeldivad mäed ja loodus ning et ma eelistan suurlinnale autentsemaid väikelinnu. Seda toiduturismi asja ta said teada kõige selle käigus
Tema eestvedamisel sai külastatud nii nende sugulasi, tuttavaid kui ka Taiwani mägesid, jõgesid, järvi ja külasid. Söödud sai nii palju, et hoolimata pidevast ringirassimisest võtsin juurde viis kilo – toidud on lihtsalt nii head. Ja puuviljad on super-hüper-mega, ülivõrdes mõtlen seda. Taiwanis viibitud kahe nädala jooksul magamisest eriti rääkida ei saanud – kui oligi võimalus mõneks tunniks pikali visata ja silmad kinni panna, siis 32-kraadine subtroopiline tuba Eagle majas mul unel tulla ei lasknud. Oma panuse andsid ka need va kilgimoodi loomad banaanipuudel, kes nagu kohtunikeviledega terve öö üksteisega suhtlesid.
Külastatud kohtadest, söödud toitudest ja saadud emotsioonidest võiks kirjutada terve raamatu, aga siinkohal tutvustan mõningaid kohti ja olukordi fotode vahendusel.
Päikeseloojang ja vikerkaar YuShan mäel (ca 4000 m)
Pärast päikesetõusuline YuShan
Ghost festival WuWei linnas, kus kogu toit on
Tüdrukud on Taiwanis ilusad, öeldakse, et Taiwan on "jalgade riik"
Minu lemmik puuvili: Draakoni Silmad
Hommikusöögiks üks krõmpsuv kana jalg 
The China Post 22.08.2011 teisel lehekülelPõhipoint
Aga postituse pealkiri on ju „Kuidas turundada väikest riiki" - Siit see tuleb!
Kaugida riikidest olin eelnevalt külastanud Taimaad, Hiinat, Malaisiat ja paar korda Lõuna Koread. Senimaani arvasin, et Taiwan on üks Hiina osa kellel on mõningane autonoomia nagu näiteks Tiibetil või Hong Kongil. Ennist arvasin, et elu Taiwanil on sarnane eluga Hiinas, võib-olla ainult rohkem mereande. Pealegi on „Made in Taiwan“ teadatuntud bränd mis siiani on tähistanud odavat kraami ning kahjuks on see tugevalt mõjutanud Taiwani kui riigi kuvandit. AGA-AGA. Taiwani Kultuuriministeerium on oma sünnipäevaüritusega mitte ainult minu vaid ka kindlasti ülejäänud 249 osaleja silmis seda kuvandit tublisti muutnud. Taiwan oli mulle tõesti positiivseks üllatuseks.
Selgus, et Taiwan on kõrgema elatustasemega, turvalisem ja suhteliselt lahkemate inimestega riik kui seda on Hiina. See inimeste sõbralikkuse või vähemsõbralikkuse teema on küll väga subjektiivne, aga mööda riiki ringi liikudes minule selline mulje jäi. Kuulsin mitmest juhusest kus inimesed on oma mobiilelefoni või sülervuti metroosse või taksosse unustanud ning selle hiljem tagasi saanud. Inimesed on lahked ja vastutulelikud ja suurlinnades ka siis kui nad muud keelt peale hiina või taiwani keele ei räägi. Turvatunne on Taiwanil tavaline tunne ka pealinnas kesköösel ning seda kinnitavad nii kohalikud elanikud kui ka seal juba 15 aastat elanud Tauno Kelder, kelle juures ma Taipes ka mõne öö ööbisin.
Mina ja kohalik Eestlane Tauno jõudsime hommikust söömaSeega Taiwani valitsus tegi oma riigi kuvandi parandamiseks turunduskampaania (SayTaiwan, mis Taiwani keeles tähendab Taiwanis rändama), mille käigus võitsid nii Taiwani riik kui ka kõik osalejad. Kõik 250 osalejat blogisid, tweetisid ja facebookisid kogu kahe nädala vältel ning positiivsed sõnumid Taiwani kohta on jõudnud kaugele ja sügavale üle maailma. Lisaks kohalikele naturaalsetele elamustele kohtusime ka kultuuriministri ja asepresidendiga ning pidasime maha korraliku lõpupeo riigi parimas hotellis 500+ inimesega.
Lõpupeol
Mina, Taiwani asepresident Vincent Siew ja minu kohalik isa vend Eagle
Mina ja Alice KinMen saarel Rahu Päeval president Ma kõnet kuulamas. Alice on kontaktisik kes organiseeris kõigile 250 külalisele lennupiletid ja viis kokku kohalike perekondadega. Müts maha selle 22 aastase neiu ees.
Kohalik ajaleht tegi meiega ka intervjuu
Ühesünaga igati kift riik on ja seal võik täitsa elada
Turunduse lõpp
Copyright syn-optic - future is predictable
