Pole uudiseks, et haridus on meie parema elamise, töötamise, arenemise ja arendamise alustala samas kui teadus ja arendustegevus on olnud ühiskonna arengumootoriks juba iidsetest aegadest saati. Olgugi, et kirves on alates selle leiutamisest olnud oma põhimõttelt ju sama, on seda aastatuhandete jooksul pidevalt paremaks ja efektiivsemaks arendatud. Käeshoitavast terava äärega kivist on saanud mitme metalli sulamiga täpse nurga all teritatud kergest plastikust varrega efektiivne tööriis teatud toimingute teostamiseks. See on olnud võimalik tänu sellele, et inimesed on mõelnud ja küsinud küsimusi „miks“ ja „kuidas“. Need kaks küsimust on seega kogu teadus- ja arendustegevuse vundamendiks.
Maailm, eriti tehnikamaailm, on alates tööstusrevolutsioonist arenenud tohutu kiirusega. Praeguseks ajaks on teadusmaailm väga konkurentsipõhine ja läbipõiminud majandusmaailmaga – loodusseadused on põimitud läbi inimese poolt loodud pseudoseadustega, mis teeb sellest kooslusest väga mõjuvõimsa äri. Üksik teadlane või insener ei suuda üldjuhul püsida konkurentsis hästifinantseeritud teadlaste grupiga. Mida aeg edasi seda raskem on välja mõelda midagi täiesti uudset. Seega on saanud oluliseks uudne ehk innovaatiline mõtlemine, mille aluseks on lihtsalt loov mõtlemine.
Tehnoloogiline ülikiire areng ja uute käitumismustritega nn indigolapsed on tõestuseks, et inimkond on pidevas muutuses ja arenemas millegi suunas, mina nimetan seda tehnosotsiaalseks evolutsiooniks. Traditsiooniline haridussüsteem on meid siiani välja vedanud, kuid ja ideed ja meetodid vananevad. Kahekümne esimese sajandi lapsi ei saa õpetada üheksateistkümnenda sajandi meetoditega.
Neuroteadlased on viimase kümne aasta jooksul saanud inimese aju ehituse ja talitluse kohta palju rohkem teada, kui kunagi eales varem. Jagades seda infot haridusteadlaste, psühholoogide ja sotsioloogidega on tekkinud uued arusaamad inimese õppimise, arenemise ja intelligentsuse kohta. Üheks märkimisväärseks uueks teooriaks on multiintelligentsuse teooria, mis väidab, et inimesel on kaheksa intelligentsust, kusjuures igal inimesel on nendest ainulaadne kombinatsioon. Lolli inimest ei ole olemas, kõigil on teatavad eeludused ja anded, mida tuleks teadlikult arendada. See tähendab ka seda, et igaühel pole võrdseid võimalusi saada parimaks raamatupidajaks, atleediks või matemaatikuks. Uudne lähenemine õpetamisele tagab uudse lähenemise mõtlemisele ja probleemide lahendamise oskusele.
Kui uudse lahenduse vajadus tõuseb, me peame olema valmis mõtlema dünaamiliselt, mitte olema kinni juurdunud staatilise mõtlemismudelis. Peame kahtlema küsimuste traditsioonilistes vastustes ja ka küsimuses endas. Kui Albert Einstein läks oma tudengitele eksamit tegema avastas üks tema kolleeg, et eksamiküsimused on samad mis eelmiselgi aastal. Kolleeg läks seepeale Einsteini juurde ja ütles võib-olla oleks siiski parem kui ta muudaks eksamiküsimusi, kuna need on ju samasugused mis eelminegi aasta. Selle peale vastas Einstein, et ta on teadlik, et eksamiküsimused on samad mis eelminegi aasta, aga seejuures lisas ta, et sellel aastal on õiged vastused muutunud. Kriitiline ja loov mõtlemine on arenenud ühiskonna dünaamilise arengu aluseks.
Kuidas probleemile läheneda ja mis meetodit probleemi või ülesande lahendamiseks kasutatakse, oleneb suuresti ka tulemuse uudsus. Leiutav mõtlemine kriitilise ja loova mõtlemise tulemus, mille teadliku soodustamise ja stimuleerimise tulemusena luuakse heterogeenseid mõtlejaid, kes suudavad mõelda „erinevaid radu pidi“, teha ettepanekuid ja valida välja parim lahendus paljude võimalike seast. Loov mõtleja on teadlik, et vastused ja küsimused pole kunagi lõplikud, sest maailm on pidevas muutuses ja eduka lahenduseni viiv tee muutub samuti.
Sellistel inspireerivatel ja silmiavavatel teemadel rääkisid lektorid ja teadlased üle maailma, kelle hulgas olid ka sellised maailmakuulsad ja aastakümneid kõrgelt hinnatud kõnelejad nagu Edward De Bono, Tony Buzan ja Howard Hardner. Siinkohal on loetletud mõnede loengusessioonide teemad:
- Multiintelligentsus – 25 aastat ja sealt edasi
- Virtuaalsus ja innovatsioon teadusarenduses
- Kus õppimine ja mõtlemise kohtuvad
- 9 tuuma 21sajandi teaduses
- Innovaatilise mõtlemise meetodid
- Takistuste teooria – tulemusliku mõtlemise ja isikliku arengu suunas
- Kuidas aju õpib ja mäletab
- Roheline mõtlemine – inimeste mõttelaadi muutmine
- Visualiseerimine – mõtlemise tugev tugi
- Teadmistepõhise ühiskonna suunas
- Adaptiivne mõtlemine teadusmaailmas
- Valdkondadevahelisuse olulisus innovatsiooni tekkimisel
Konverentsil osalemise tegi võimalukuks Tarkade Otsuste Fond ja Euroopa Sotsiaalfond
