Taastuvenergeetikast naftariigis

Naasnud ühest naftariigist Kuveidist, mis 90% oma sissetulekust teenib nafta ekspordiga ning kus peeti ülivõimas rahvusvaheline taastuvenergeetika alane kongress, on mul tekkinud mõningane pilt Lähis-Ida riikide energiamajandusest ja tulevikuplaanidest. Olgugi, et mingis osas oli selline eeskujulikult korraldatud rahvusvaheline üritus riigi strateegiline turundamine, võis siiski tunda ka siirast tahet ja mõistmist, et taastuvenergeetika on see valdkond mis tuleb endale selgeks teha ja kuhu suunas tuleb samme astuda. Seda siirast tahet näitas üles ennekõike insenerkond, kuid ühiskonnas austatud professionaalidena ja soovitajatena ei jäta see puutumata ka ülejäänud ühiskonnaliikmeid.

Kuveidi inimeste raiskavast elustiilist hoolimata oli sarnaselt Araabia Ühendemiraatides kogetule ka Kuveidis rõõm tõdeda, et ka naftaisandate ja kohalike investorite silmad on piilumas taastuvenergeetika suunas. Nii mõnegi võtmekõne järel avastas mõni naftaisand, et päikesest on võimalik elektrit toota, mille peale tõsteti käsi ja küsiti, et kas neid klaasitükke (päikesepaneele) on võimalk ka meil Kuveidis toota. Sellest oli aru saada, et huvi taastuvenergeetika vastu on olemas, kuid kohati tundus see rohkem huvina toota ja eksportida energiatehniliste seadmeid kui ise taastuvenergiat toota ja kasutada. Näiteks projekt DesertTech, mille käigus on plaanis katta osa Põhja-Aafrika kõrbe päikesepaneelidega ning vedada kogutud elektrienergia Euroopasse, on Lähis-Ida investoritele huvitav mõte.


Teisest küljest tajutakse ka ohtu - kuna 90% sissetulekust moodustab nafta eksport, siis igasugune nafta alternatiivide propageerimine võib tähendada neile riigi sissetuleku vähenemist. See aga neile ei meeldi ja kõik nafta mis maa sees on tahaksid nad võimalikult hea marginaaliga ära eksportida. Naftafirmas töötava inseneri käest saadud siseinfo kohaselt on Kuveidi nafta kogu-omakulu kuni nafta laevadel eksportimiseni (puurjaama rajamine, puurimine, inimkapital, amortisatsioon, puurtorni elutsükkel, esmane rafineerimine, pakendamine ja laevadele laadimine) $2 barreli kohta. Teatavasti hind maailmaturul aga kõigub vahemikus $70-$100, mis tähendab superkasumit. Riigiisandad ei ole loomulikult liiga huvitatud, et taastuvenergeetika hakkaks nõudlust ja ekspordimahte vähendama. See oleks ka justkui signaal, et Kuveidi naftavarud hakkavad lõppema ja see kujutab ohtu riigi välissuhetele ja sisemajandusele.


Kohalik insenerkond on aga päris võimsalt taastuvenergia rida ajamas ja see ei jäta puutumata ka naftaisandaid. Osaliselt vajaduse mõistmisest, osaliselt ärivõimaluste märkamisest ja osaliselt moepärast on ilmselt lähitulevikus oodata naftaisandate suurenenud investeeringuid taastuvenergeetikasse. Olgugi, et nende kliimasse sobib ilmselt kõige paremini päikeseenergeetika, uuritakse ja arendatakse ka teisi keskkonnasõbralikke energiatehnoloogiaid. Ühendemiraatide pealinn Abu Dhabi on otsustanud Nutika Võrgu põhimõttel ehitada null-CO2 linna, mis oleks igast küljest eeskujulik, jätkusuutlik ja keskkonnasõbalik näidislinn meie planeedil. Seda tehakse muidugi naftarahadega. Olgu see riigi turunduse pärast või näitamaks, et neil kõik ressursid suurte taastuvenergeetika projektide realiseerimiseks, näitab see siiski, et huvi on olemas ja taastuvenergia maht suureneb.


Kuna energiaallikaid iga päev juurde ei teki, siis kongressi paljud teadusartiklid ja ettekanded käsitlesid erinevate taastuvenergiatootmiste võimalikult optimaalset kombineerimist. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud kombinatsioonid: biomassist, päikesest, tuulest, vesinikust, biogaasist ja maagaasist. Loomulikult ei pääse taastuvenergiaallikate üldisesse elektrivõrku ühendamisel üle ega ümber Nutikate Elektrivõrkude teemast, mis kätkeb endas nii elektri tootmist kui tarbimist, palju automaatikat ning pisi- ja jõuelektroonikat. Tuumaenergiat nähakse samuti ühe emissioonivaba elektritootmise arengusuunana, mida on raske teiste elektritootmisviisidega asendada.


Kongress oli korraldatud eeskujulikult ja koonerdatud polnud millegagi, õigemini kokkuhoiust, säästlikkusest ja energiatõhususest ei saa selles riigis eriti juttugi olla kuna Kuveit on energiatarbimises inimese kohta maailmas esikohal. Olgu ka öeldud, et enamik kodanikke elab keskmiselt 400m² energeetiliselt ebatõhusas ülejahutatud majas ning sõidab suure linnamaasturiga, mille 70 liitrine paagitäis kütust maksab alla 200 krooni. Kütuseliitri hinda kohalik inimene ei tea, kuid see on umbes 3 krooni liitri kohta. Loodetavasti on see energiatõhususe mentaliteet veel kujunemas ning ühel päeval näeme ka Lähis-Ida riike panustamas planeedi jätkusuutlikku arengusse.

Kongressil osalemist toetas Euroopa Sotsiaalfond läbi Tarkade Otsuste Fondi.

Energeetika keskkonnasäästu vinklist

Energeetika on viimaste aastate jooksul erinevatel põhjustel saanud paljuräägitud teemaks ka avalikkuses. Teatud ringkond räägib energeetikast poliitilisest vaatenurgast, teised suurt äri silmas pidades, paljud rõhutavad energia turvalisuse ja varustuskindluse olulisust, aga vaata et kõige olulisemana võiks nimetada energeetikat Kyoto protokolli raamistikus. Sisuliselt tähendab viimane pikaajalise jätkusuutliku energiamajanduse ja energiatehnika arendamist, mille tulemusena väheneksid inimese poolt atmosfääri paisatud nn kasvuhoonegaasid. Sellega püütakse tagada inimkonna ja selle normaalse elukeskkonna säilimist meie planeedil.

Septembri alguses Kreeta saarel toimunud konverentsil 11th International Conference on Environmental Science and Technology olid luubi alla võetud energiatehnilised teemad just õhu-, vee-, pinnase ja elukoskkonna parandamise seisukohalt. Seekordne üritus oli minu jaoks uude ja hariv peamistelt selletõttu, et energeetika oli tihedalt seotud keemia valdkonnaga. Enamike teadusartiklite ja ettekannete ühiseks nimetajaks oli nn enerkeemia, mis seob endas just energeetika ja keemia. Sellist lähenemist polnud mina veel enne kohanud ning see oli omamoodi silmiavav üritus, kus ma õppisin nägema oma koduvaldkonda läbi sellise prisma, kust ma seda teemat polnud ennem näinud.

Vee ja õhusaaste küsimused on aktuaalsed igas urbaniseeritud piirkonnas ning nende probleemide uurimine ja lahendamine on vajalik igale inimesele. Sellest tulenevalt oli seotud energeetika ka tervishoiuga. Kreeka ühe ülikooli teadlased olid isegi välja töötanud matemaatilise mudeli kuidas planeerida linna infrastruktuuri – autoteid, rongiliiklust, elektriliine, alajaamu – nii, et sellest tulenev saastekoormus linnale oleks võimalikult ühtlane. See mudel võttis arvesse ka linna geograafilise asukoha, mis tähendab seda, et linna kõrval lahes vee liikumine ja linnas õhuliikumine tagaksid linnaõhu maksimaalse vahetuse.

Mitmed artiklid ja ettekanded käsitlesid biokütuste tootmist jäätmetest ning jäätmete kasutamist biogaasi kogumisel või energiatootmisel näiteks arendusjärgus olevates plasmapõletusahjudes. Kui nüüd veidi lähemalt mõtlema hakata siis jäätmete kasutamine energiatootmiseks on ju üks loogilisemaid ja esmasemaid ülesandeid mida inimkond võiks ellu rakendada. Seda selletõttu, et õhtumaises pakendikultuuris kulutatakse palju finants-, inim- ja loodusressursse just pakendite tootmiseks ja kaupade pakendamiseks ning seetõttu on tarvilik saada võimalikult palju pakendite tootmisele kulutatud energia pakenditest tagasi.

Kuna konverents toimus juba üheteistkümnendat korda, siis võib arvata, et korralduse ja ettekannete kvaliteet oli tasemel ning kohati isegi ületas minu ootusi. Konverentsil osalemist toetas Euroopa Sotsiaalfond läbi Tarkade Otsuste Fondi.

Innovaatiline ja loov mõtlemine moodsas teaduses

Seekordne, nüüd juba neljateistkümnes loova ja innovaatilise mõtlemise konverents "14th International Conference on Thinking" alapealkitjaga „Thinking Minds: Nurturing the Design of a Better Future“ toimus seekord Juuni lõpus Kuala Lumpuris Malaisias. Korraldajaks oli üks kohalik suur ülikool University Putra Malaysia. Alloleval pildil olen iraanlasest tehnikateaduste doktorandi (keskel) ja kohaliku ülikooli professoriga (paremal).

Pole uudiseks, et haridus on meie parema elamise, töötamise, arenemise ja arendamise alustala samas kui teadus ja arendustegevus on olnud ühiskonna arengumootoriks juba iidsetest aegadest saati. Olgugi, et kirves on alates selle leiutamisest olnud oma põhimõttelt ju sama, on seda aastatuhandete jooksul pidevalt paremaks ja efektiivsemaks arendatud. Käeshoitavast terava äärega kivist on saanud mitme metalli sulamiga täpse nurga all teritatud kergest plastikust varrega efektiivne tööriis teatud toimingute teostamiseks. See on olnud võimalik tänu sellele, et inimesed on mõelnud ja küsinud küsimusi „miks“ ja „kuidas“. Need kaks küsimust on seega kogu teadus- ja arendustegevuse vundamendiks.

Maailm, eriti tehnikamaailm, on alates tööstusrevolutsioonist arenenud tohutu kiirusega. Praeguseks ajaks on teadusmaailm väga konkurentsipõhine ja läbipõiminud majandusmaailmaga – loodusseadused on põimitud läbi inimese poolt loodud pseudoseadustega, mis teeb sellest kooslusest väga mõjuvõimsa äri. Üksik teadlane või insener ei suuda üldjuhul püsida konkurentsis hästifinantseeritud teadlaste grupiga. Mida aeg edasi seda raskem on välja mõelda midagi täiesti uudset. Seega on saanud oluliseks uudne ehk innovaatiline mõtlemine, mille aluseks on lihtsalt loov mõtlemine.

Tehnoloogiline ülikiire areng ja uute käitumismustritega nn indigolapsed on tõestuseks, et inimkond on pidevas muutuses ja arenemas millegi suunas, mina nimetan seda tehnosotsiaalseks evolutsiooniks. Traditsiooniline haridussüsteem on meid siiani välja vedanud, kuid ja ideed ja meetodid vananevad. Kahekümne esimese sajandi lapsi ei saa õpetada üheksateistkümnenda sajandi meetoditega.

Neuroteadlased on viimase kümne aasta jooksul saanud inimese aju ehituse ja talitluse kohta palju rohkem teada, kui kunagi eales varem. Jagades seda infot haridusteadlaste, psühholoogide ja sotsioloogidega on tekkinud uued arusaamad inimese õppimise, arenemise ja intelligentsuse kohta. Üheks märkimisväärseks uueks teooriaks on multiintelligentsuse teooria, mis väidab, et inimesel on kaheksa intelligentsust, kusjuures igal inimesel on nendest ainulaadne kombinatsioon. Lolli inimest ei ole olemas, kõigil on teatavad eeludused ja anded, mida tuleks teadlikult arendada. See tähendab ka seda, et igaühel pole võrdseid võimalusi saada parimaks raamatupidajaks, atleediks või matemaatikuks. Uudne lähenemine õpetamisele tagab uudse lähenemise mõtlemisele ja probleemide lahendamise oskusele.

Kui uudse lahenduse vajadus tõuseb, me peame olema valmis mõtlema dünaamiliselt, mitte olema kinni juurdunud staatilise mõtlemismudelis. Peame kahtlema küsimuste traditsioonilistes vastustes ja ka küsimuses endas. Kui Albert Einstein läks oma tudengitele eksamit tegema avastas üks tema kolleeg, et eksamiküsimused on samad mis eelmiselgi aastal. Kolleeg läks seepeale Einsteini juurde ja ütles võib-olla oleks siiski parem kui ta muudaks eksamiküsimusi, kuna need on ju samasugused mis eelminegi aasta. Selle peale vastas Einstein, et ta on teadlik, et eksamiküsimused on samad mis eelminegi aasta, aga seejuures lisas ta, et sellel aastal on õiged vastused muutunud. Kriitiline ja loov mõtlemine on arenenud ühiskonna dünaamilise arengu aluseks.

Kuidas probleemile läheneda ja mis meetodit probleemi või ülesande lahendamiseks kasutatakse, oleneb suuresti ka tulemuse uudsus. Leiutav mõtlemine kriitilise ja loova mõtlemise tulemus, mille teadliku soodustamise ja stimuleerimise tulemusena luuakse heterogeenseid mõtlejaid, kes suudavad mõelda „erinevaid radu pidi“, teha ettepanekuid ja valida välja parim lahendus paljude võimalike seast. Loov mõtleja on teadlik, et vastused ja küsimused pole kunagi lõplikud, sest maailm on pidevas muutuses ja eduka lahenduseni viiv tee muutub samuti.

Sellistel inspireerivatel ja silmiavavatel teemadel rääkisid lektorid ja teadlased üle maailma, kelle hulgas olid ka sellised maailmakuulsad ja aastakümneid kõrgelt hinnatud kõnelejad nagu Edward De Bono, Tony Buzan ja Howard Hardner. Siinkohal on loetletud mõnede loengusessioonide teemad:

• Multiintelligentsus – 25 aastat ja sealt edasi
• Virtuaalsus ja innovatsioon teadusarenduses
• Kus õppimine ja mõtlemise kohtuvad
• 9 tuuma 21sajandi teaduses
• Innovaatilise mõtlemise meetodid
• Takistuste teooria – tulemusliku mõtlemise ja isikliku arengu suunas
• Kuidas aju õpib ja mäletab
• Roheline mõtlemine – inimeste mõttelaadi muutmine
• Visualiseerimine – mõtlemise tugev tugi
• Teadmistepõhise ühiskonna suunas
• Adaptiivne mõtlemine teadusmaailmas
• Valdkondadevahelisuse olulisus innovatsiooni tekkimisel

Konverentsil osalemise tegi võimalukuks Tarkade Otsuste Fond ja Euroopa Sotsiaalfond

Energia, Eksergia ja Keskkonnd

Aprilli lõpupoole toimus Araabia Ühendemiraatides Dubai naaberlinnas Sharjah-s neljas rahvusvaheline sümpoosion sarjast Energy, Exergy and Environment Symposium. Esimesed kolm selle sarja üritust toimusid Türgis (2003), Kreekas (2005) ja Portugalis (2007). Üritus toimus Araabiamaade ühes parimas ülikoolis American University of Sharjah, mille asutas aastal 1997 Sharjah Sheiki Dr. Sultan Bin Mohammed Al Qassimi. Aloleval fotol on näha ülikooli peahoone tagumine sissekäik, mina ja sümpoosioni peakorraldaja prof. Mohamed Gadalla.

Kui Seattle-is toimuval konverentsil oli teemaks elektrivõrkude moderniseerimine ning taastuvenergiaallikate ühendamine uue põlvkonna elektrivõrguks, siis Sharjah-s toimunud sümpoosionil lisandus energiatemaatikale ka rõhutatult keskkonnaaspekt. Omaette huvitavaks lähenemiseks ja energiasüsteemide efektiivsuse ning jätkusuutlikkuse kirjeldamiseks oli süsteeme vaadeldud nende eksergilisesest vaatepunktist. Eksergia mõistet ja olulisust on selgitatud allpool.

Sellised konverentsid nagu oli seda Seattle-is toimunud PSCE on loomulikult väga vajalikud, kuna üritusel on konkreetne fookus ühele temaatikale mis võimaldab valdkonnast saada lisaks heale ülevaatele ka erialaseid nüansse sügavuti. Kuid võib juhtuda, et suure tuhinaga üheks konkreetsest teemast rääkides jääb kuulajatel saamata taustainfo ja teema teised tahud. Seega oli IEEE hea just selletõttu, et energiamajanduse ja energiatehnika teemat käsitleti läbi keskkonna- ja eksergiaprisma.

Ürituse programm koosnes 21 erinevast tehnilisest sessioonist, mis oli läbi viidud 125 teadusartikli põhjal esindades 30 riigi teadlaste panust energeetika ja keskkonnateemadel. Teemade skaala oli üsnagi lai, sisaldades selliseid olulisi ning päevakajalisi teemasid nagu:

• Kütused ja nende alternatiivid
• „Rohelised“ jätkusuutlikud hooned
• Taastuvenergeetika
• Jätkusuutlik areng
• Energiamajandus tööstussektoris
• Entroopia ja eksergia analüüs
• Energeetika, eksergia, keskkonna ja jätkusuutlikkuse modelleerimine
• Eksergiapõhine arvestamine ja analüüs
• Energiasalvestus
• Energiasüsteemide modelleerimine

Kuna üritus toimus Araabia Ühendemiraatides, siis esindatud olid paljud lähisida riigid. Huvitav, kuid igati loogiline, on tõdeda, et näiteks Ühendemiraatides, Iraani, Pakistanis, Saudi Araabias ja ka Indias on suureks energiakulu artikliks just ruumide jahutamine. Ruumide soendamisest seal rääkida pole vaja. Ka Dubais ringi seigeldes sai selgeks, et kohalikule rahvale meeldib viibida jahedas – kõik bürood, korterid, kaubanduskeskused, restoranid, koolid, ülikoolid, konverentsikeskused, taksod ja bussiootepaviljonid on põhimõtteliselt külmkapid, kus minul igal juhul liiga külm hakkas.

Linnapildis võib kõikjal näha minu arvates põhjendamatut energia- ja ressursside raiskamist. Ülepaisutatud valgusreklaamid, ilupeenarde ja palmide üleriigiline kunstlik niisutussüsteem, odav mootorikütus ja liiga palju autosid, kohati puudulik termoisolatsioon soojatõkete vähendamiseks, majade põhjendamatult lühike eluiga – need on vaid mõned näited raiskavast käitumisest. Tuleb mainida, et pilvelõhkuja eluiga on keskmiselt 6-8 aastat, peale mida võetakse hoone maha ning ehitatakse uus, veidi nägusam või kõrgem hoone.

Nagu eespool mainitud oli sümpoosionil energeetikateemasid kajastatud üheskoos keskkonnatemaatikaga. Keskkonnasõbralik mõtte- ja käitumisviis on ju loodavate uue põlvkonna energiasüsteemide üheks eesmärgiks – saavutada väiksem emissioonide tase ja toota energiat puhtamatest ja/või taastuvatest energiaallikatest. Nagu ka ürituse nimest võib välja lugeda vaadeldi sümpoosionil energeetika- ja keskkonnaküsimusi ka eksergilisest vaatenurgast. Olgugi, et esimesel kursusel termodünaamika loengus mainiti nähtust eksergia, oli selle mõiste olemus minu jaoks juba ununema hakanud, kuna sellest isegi energeetikute hulgas üldiselt ei räägita. Kui ma olin taibanud eksergia mõiste tähendust ja olemust, siis tundus mulle see täiesti loomulik ja vajalik aspekt energeetikale täienduseks.

Eksergia on termodünaamilise keha võime teha tööd ehk energiahulk, mida on võimalik kasulikult kasutada. Kui energia jäävuse seadusekohaselt on suletud süsteemi energia jääv, siis selles samas suletud süsteemis eksergia võib täielikult hävineda näiteks kasvõi hõõrdekadude tõttu. Öeldakse ka, et eksergia mõõdab süsteemi ja keskkonna vahelist “kaugust.“ Teisiti võib öelda, et eksergia kasutuselevõtuga saab analüüsida (energia)süsteemi omahinda looduskeskkonnale ja selle ressurssidele. Näiteks kui elektrijaama katlaenergeetiline kasutegur on 90%, siis eksergiline kasutegur on 50%; kui elektrilise veekuumutaja kasutegur on 33%, siis eksergiline kasutegur võib olla vaid 6%. Eksergiana mõeldes on paremini näha kadude asukohad, mis omakorda motiveerib insenere töötama välja veelgi efektiivsemaid energiasüsteeme.

Sellise valdkondadeülese sümpoosioni IEEE2009 tulemuseks ja mõjuks minule on see, et minu pähe tekib täiuslikum pilt kogu „kompoti“ kohta. Kompoti koostisosadeks on seejuures energiamajandus, energiatehnika, jätkusuutlik areng ja planeerimine, ning süsteemide eksergiline vaatepunkt. Hakkasin rohkem mõistma ja nägema ka muid seotud ning vajalikke aspekte kogu energiatehnika ja energiamajanduse kõrval.

Sümpoosionil osalemine oli võimalik tänu Tarkade Otsuste Fondile ja Euroopa Sotsiaalfondile.

Energiasüsteemide kaasajastamisne

Rahvusvaheline konverents ja näitus Power Systems Conference and Exposition 2009 oli korraldatud maailma vanima ja lugupeetuma rahvusvahelise inseneride assotsatsooni IEEE poolt. Selle organisatsioon üheks esimeseks asutajaks oli Thomas Alva Edison isiklikult ning organisatsioon tähistab sellel aastal oma 125 aasta juubelit. Mina olen selle organisatsiooni tudengliige.

Konverents oli mõeldud ennekõike elektriala inimestele, kes täpsemalt huvituvad ja tegelevad tuleviku elektrivõrkude temaatikaga. Põhirõhk oli suunatud üleriigilise energiasüsteemi tulevikule ja nn Arukate Võrkude loomise vajadusele, mis omakorda jagunes alateemadeks:

• taastuvenergiaallikate kasutamine,
• hajutatud elektritootmine ja ühendamine ühtsesse elektrivõrku,
• elektrijaotuse automaatika,
• energiasalvestusvõimalused,
• tarbijapoolne osalus,
• koormuse juhtimine,
• standardite, regulatsioonide ja poliitiliste otsuste küsimused.

Olles tutvunud Euroopa Komisjoni visioonidokumentides kirjeldatud energeetika arengusuundadega Euroopas, oli väga vajalik kuulda kuhu on tüürimas oma energeetikaga USA ja Kanada. Seega minu roll üritusel oli teadmiste kogumine ja teadmiste siire Eestisse. Lisaks teadmiste siirdele pean oluliseks saadud kontakte erialaselt pädevate inimestega, kes on huvitatud minu arendustööst ja nõus mind abistama informatsiooni ja võimaliku koostöö näol:



Seega üritusel osalemine andis projekti saavutamisesse panuse just uute teadmiste ja informatsiooni näol, mida saan kasutada ka oma doktoritöös. Saamaks teada mis on maailmas selles valdkonnas seni tehtud ja millised energiatehnoloogilised lahendused on kasutatavad ja millised veel mitte, on oluline külastada erialaseid üritusi võimalikult erinevates kohtades. Veebilehtedelt ja teadusartiklitest võib lugeda igasuguseid teooriaid ja lahendusi, kuid nende teostatavus ja usaldusväärsus on õigustatult kaheldavad – seetõttu on oluline just konverentsidel ja seminaridel kohal käia ning rääkida inimestega silmast silma, et saada teada mis tegelikult toimub ning mis on võimalik ja mis mitte.

Konverentsil osalemine oli võimalik tänu Tarkade Otsuste Fondile ja Euroopa Sotsiaalfondile

LEGO koltside abil strateegiliseks energeetikuks

Kümnendal märtsil kogunes Kopenhaagenisse ligikaudu kolmsada tudengit neljakümne viiest riigist üle maailma, et üheskoos kolm päeva jutti mängida. Ei, tegemist polnud üksteise tagaajamisega tuuleparkide pealinnas, tegemist polnud ka arvutimängude mängimisega, samuti ei mängitud mäkra ega kulli. Tegemist oli kolme sisuka päevaga, mille jooksul mängiti LEGO klotsidega ja vahepeal kuulati energeetika- ja keskkonnalaseid ettekandeid. Eestit olid esindamas TTÜ energiatehnika doktorant Rando Pikner ja energeetika bakalaureuseõppe tudeng ning TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse esimees Heiki Beres.

Iga energiasüsteemi eesmärk on pakkuda kasutajale energiat usaldusväärselt ja turvaliselt. Esmapilgul võib see ülesanne tunduda lihtsana, kuid reaalsuses on energiasüsteemi arendamine ja planeerimine seotut mitmete piirangutega. Nende piirangute hulka kuuluvad näiteks: tehnilised, keskkonnaalased, majanduslikud, regulatiivsed ja poliitilised piirangud. Tavainimese silma eest on need piirangud tihipeale varjunud inseneride raportitesse, eelarveridadesse ja seadusandlikesse dokumentidesse.

Stradegy Game ehk Strateegiamäng on loodud seda olukorda parandama ja demüstifitseerima energeetikaalaseid planeeringuid, tõlkides keerulised sõnad ja numbrid visuaalseks esitluseks LEGO klotside näol. Igal LEGO klotsil on oma suurus/mõõtmed ja värv mis vastavad planeerimise põhiaspektidele – ressursile, tootlikkusele ja CO₂ emissioonile. Mängu autoriteks on organisatsiooni Energy Crossroads Denmark liikmed.


TTÜ energeetikadoktorant Rando Pikner koos meeskonnakaaslastega (Autor R. Pikner)

Kolmsada tudengit jaotati ligikaudu kümneliikmelistesse gruppidesse milledele määrati omakorda kindel strateegilise energiamajanduse planeerimise regioon: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Euroopa. Nii oli lõpuks igat regiooni esindamas kaheksa gruppi. Strateegiamäng oli jagatud kahe päeva peale.

Esimesel päeval keskendusid grupid tehnilistele ja majanduslikele kitsendustele ja võimalustele. Esmalt pidid tudengid LEGO klotside abil ehitama vastavalt määratud regioonile ideaalse energiasüsteemi aastas 2030. Päeva jooksul aga tuli mängu reaalsus – selgusid mitmed tehnilised ja majanduslikud kitsendused. Nii pidime oma ideaalstsenaariumit ümber kohandama ning kitsendustega arvestades looma oma ideaalversioonile võimalikult ligilähedase energiasüsteemi visiooni aastaks 2030. Reaalsuses kujundavad energiasüsteemi poliitilised otsused. Ka selle mängu puhul oli võimalik valida, milliseid poliitikaid me viime ellu ja milliseid mitte. Päeva lõpuks olime ehitanud valmis realistliku energiasüsteemi visiooni aastaks 2030, millelt ei puudunud ka hinnasedel.

Teisele päevale oli planeeritud eelneval päeval koostatud energiasüsteemist tulenevate poliitiliste ja sotsiaalsete mõjude kaardistamiseks ja analüüsimiseks. Selge on see, mingid kindlad huvigrupid on teatud energiaallikate kasutamise poolt nagu ka teatud huvigrupid on kindlalt mõnele teisele energiatoomise viisi vastu. Reaalselt toimub kogu planeerimine ja „maadlemine“ ju poliitilis-sotsiaalsel maastikul, mida ei saa jätta arvesse võtmata. Seega pidime mõtlema kuidas ja kellele võiks mõjuda mingi konkreetse energiapoliitika rakendamine. Sidusgrupi hulka kuuluvad, poliitikud, ettevõtjad, regulaatorid, indiviidide grupid ning oluliseks hääleks on ka noored.

Peale kahte päeva tööd, koostööd ja LEGO klotsidega mängimist oli valminud hoolikalt planeeritud, praktiliselt ja majanduslikult läbimõeldud Euroopa energeetikaplaan aastaks 2030. Kõikide gruppide poolt koostatud plaanid sisaldasid spetsiifilisi arengupoliitikaid, mida on võimalik ellu rakendada kohe lähitulevikus, kui vaid selleks poliitilist ja ühiskondlikku tahet jätkub. Seega polnud Strateegiamäng lihtsalt mäng vaid visioon ja avaldus muutuste esile kutsumiseks.

Kolmandal päeval toimus gruppide vahel kiirdebatid kõikide väljavalitud poliitikate üle. Kõikide gruppide poolt väljavalitud poliitikad pandi ühte patta ning nüüd algas debatt. Liikmed erinevatest gruppidest istusid debatilaua ümber ja hakkasin igat üksikut poliitikat heaks või halvaks kiitma. Grupiotsus pidi olema valminud peale minutilist kiirarutelu. Mina energeetikadoktorandina, kes ma kuulusin ühte Põhja-Euroopa gruppi, tundsin end debatis muidugi veidi kindlamalt kui muude erialade tudengid, kuid selle eest oli see eriti hariv ja kasulik just teiste erialade esindajatele. Debati lõpuks oli välja filtreeritud 12 olulisemat poliitilist strateegiat, millest antakse teada ka Taani riiklikule energeetikaassotsiatsioonile, poliitikutele ja ettevõtjatele.

Üllatusena ei leidnudi me eest hulgaliselt energeetikatudengeid, tegelikult olid tehnikaalade tudengid üldse kuidagi vähe esindatud. Meie positiivseks üllatuseks olid kokkutulnud tudengid esindamas kõige erinevamaid erialasid, millede nimekirja pole võimalik siin esitleda. Taaskord leidsin kinnitust oma varasemale veendumusele, et valdkondadevahelisus on kaasaja inimese kvaliteediomadus ja et uued ideed ja õiged otsused sünnivad kõige sagedamini erinevate valdkondade puutepunktis.

Energy Crossroads korraldatud Our Opportunity loengusaal (Autor R. Pikner)

Energiasääst elektriauditi ja energiahaldussüsteemiga http://energest.ee/energiahaldus/