Energeetika on viimaste aastate jooksul erinevatel põhjustel saanud paljuräägitud teemaks ka avalikkuses. Teatud ringkond räägib energeetikast poliitilisest vaatenurgast, teised suurt äri silmas pidades, paljud rõhutavad energia turvalisuse ja varustuskindluse olulisust, aga vaata et kõige olulisemana võiks nimetada energeetikat Kyoto protokolli raamistikus. Sisuliselt tähendab viimane pikaajalise jätkusuutliku energiamajanduse ja energiatehnika arendamist, mille tulemusena väheneksid inimese poolt atmosfääri paisatud nn kasvuhoonegaasid. Sellega püütakse tagada inimkonna ja selle normaalse elukeskkonna säilimist meie planeedil.
Septembri alguses Kreeta saarel toimunud konverentsil 11th International Conference on Environmental Science and Technology olid luubi alla võetud energiatehnilised teemad just õhu-, vee-, pinnase ja elukoskkonna parandamise seisukohalt. Seekordne üritus oli minu jaoks uude ja hariv peamistelt selletõttu, et energeetika oli tihedalt seotud keemia valdkonnaga. Enamike teadusartiklite ja ettekannete ühiseks nimetajaks oli nn enerkeemia, mis seob endas just energeetika ja keemia. Sellist lähenemist polnud mina veel enne kohanud ning see oli omamoodi silmiavav üritus, kus ma õppisin nägema oma koduvaldkonda läbi sellise prisma, kust ma seda teemat polnud ennem näinud.
Vee ja õhusaaste küsimused on aktuaalsed igas urbaniseeritud piirkonnas ning nende probleemide uurimine ja lahendamine on vajalik igale inimesele. Sellest tulenevalt oli seotud energeetika ka tervishoiuga. Kreeka ühe ülikooli teadlased olid isegi välja töötanud matemaatilise mudeli kuidas planeerida linna infrastruktuuri – autoteid, rongiliiklust, elektriliine, alajaamu – nii, et sellest tulenev saastekoormus linnale oleks võimalikult ühtlane. See mudel võttis arvesse ka linna geograafilise asukoha, mis tähendab seda, et linna kõrval lahes vee liikumine ja linnas õhuliikumine tagaksid linnaõhu maksimaalse vahetuse.
Mitmed artiklid ja ettekanded käsitlesid biokütuste tootmist jäätmetest ning jäätmete kasutamist biogaasi kogumisel või energiatootmisel näiteks arendusjärgus olevates plasmapõletusahjudes. Kui nüüd veidi lähemalt mõtlema hakata siis jäätmete kasutamine energiatootmiseks on ju üks loogilisemaid ja esmasemaid ülesandeid mida inimkond võiks ellu rakendada. Seda selletõttu, et õhtumaises pakendikultuuris kulutatakse palju finants-, inim- ja loodusressursse just pakendite tootmiseks ja kaupade pakendamiseks ning seetõttu on tarvilik saada võimalikult palju pakendite tootmisele kulutatud energia pakenditest tagasi.Kuna konverents toimus juba üheteistkümnendat korda, siis võib arvata, et korralduse ja ettekannete kvaliteet oli tasemel ning kohati isegi ületas minu ootusi. Konverentsil osalemist toetas Euroopa Sotsiaalfond läbi Tarkade Otsuste Fondi.
